aga me kolisime

Just. Juba kuu aega elame oma kodus, aga täpsuse huvides – mitte oma majas. Maja ei ole lihtsalt veel valmis ja terve selle kuu aja jooksul pole paraku jõudnud ka midagi teha, et see kuidagi valmima hakkaks. Sisseelamine ja sellega kaasnevad tegevused on lihtsalt niiiiiiiii palju aega võtnud. Mais ja ka juunis tegelesime põhiliselt sellega, et oma onn elamiskõlbulikuks muuta. Onni all mõtlen siis üht majakest hoovi peal, mis varasemalt oli kasutusel miskise kolikambrina. Juba eelmisel aastal viskasime soga välja, pühkisime põranda puhtaks, tõime madratsi ja elasime kuu aega nagu mikid. Väga romantiline, aga külm. August oli niiske ja päris jahe hakkas ikka. Sel aastal on ka jahe kohati, aga elamine-olemine on pisut fäänsim. Esiteks sai palju vaeva nähtud põranda tegemisega. Onnil on betoonist valatud põrand, mis on mõistagi külm. Mis seal ikka. Sorteerisime oma tohutust lauavirnast 18 ruutmeetri jagu laudu välja ja kukkusin neid puhastama. Abiks vana hea relakas, millega mul tutvust tuli teha. Noh, mõnel õhtul vibreerisid käed veel mõnda aega pärast lõpetamist. Ausalt, see oli ikka ropp töö. Palju tolmu ja üsnagi vastik kärsahais, mis tuli sellest koledast laudu katvast värvist (jah, ma kasutasin kaitseriideid, prille ja ka maski). Käsitlematult tüütu ja raske, kui veel ausam olla, kuid valmis me saime. Lauad katsime Tikkurila miskise mööbli- ja terrassiõliga, mis meil lihtsalt olemas oli. Juurde tuli ka osta, sest pool purgitäit suutsin ümber ajada. Kena hall toon teisel ja meile mõlemale igatahes väga meeldib.

Onni seinad võõpasin üle valge muldvärviga. Kuna see onn on meil selline pime, siis valge teeb olemise natuke helgemaks. Teise korruse ehitasime ka. Niiöelda. Aga las pildid räägivad ise. “Enne” pilte ma ei suutnud leida, seega palun, siin teile “pärast” pildid.

Teisel korrusel asub lapsevanemate buduaar, esimesel korrusel peatuvad kõik alaealised. Diivan on lahtikäiv, see on pärit majast ja otsustasin selle säästa ning katsin uue kangaga. Nagu näha, siis kulub marjaks ära küll. Sääsevõrkudel on väga praktiline funktsioon – neid kasutatakse sääsevõrkudena! Sääski oli siin hulgim ikka kuni umbes jaanipäevani, pärast seda on kuskile kaduma hakanud, vaid hilisõhtul kimbutavad, kui üritan õues mingeid peenraid jälle teha. Kaabakad.

IMG_3068

Vaade magamistoa poolt. Ma räägin, et pime ju. Sinna vasakule nurka tuleb pliit kohe varsti. Radikaga kütame end vaeseks, sest põhimõtteliselt on tegemist rohem ilma kütmisega, võttes arvesse neid ohtraid tuuleavasid seintes. Aga meie pole süüdi, et vahepeal nii palav oli, seda ma ütlen kohe ära.

Trepivalgustus on väga praktiline, sest siis võib kindel ola, et panen ikka õigetpidi aluspesu selga.

No vot ja selline onn meil siis ongi. Ma leian jätkuvalt, et päris romantiline teine, aga pisut jahedavõitu. Minu panused on sellel pliidil, mille korsten on ostetud ja ootab meistrit, kes  ta pliidiga ühendaks.

Õige pea teen ühe aiapostistuse ka, vahepeal olge mõnusad!

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: